• Planu forte ba prospriedade economia

Home » Reforma Fiscal » Facilitasaun Komersiu » Planu forte ba prospriedade economia Imprime pájina

Planu forte ba prospriedade economia

Reforma sira hodi fasilita negósiu

  • Balkasaun Úniku (one-stop shop) SERVE (sentru rejistu negósiu) sei tulun rejistu negósiu sira ho lalais no efisiente liu tan.
  • Trave Invest sei promove, informa, koordena no fasilita investimentu privadu, esportasaun no aproveita potensialidade tamañu merkadu Timor-Leste nian.
  • Reforma sira fasilitasaun komérsiu sei redús tempu no kustu importasaun no esportasaun sasán:
    • Komité Fasilitasaun Komérsiu Nasional sei tulun sentraliza no koordena komérsiu internasional tuir prátika diak sira.
    • Sei estabelese/kria mekanizmu konsulta ida forte ba seitor privadu. Lei rekere konsulta ho seitor privadu no asosiasaun seitor privadu iha komité fasilitasaun komérsiu.
    • Balkaun úniku ida ba importasaun no esportasaun sasán no sei implementa servisu sira.
    • Alfândega modernizada no integrada ona ho ajénsia hotu-hotu ne’ebé iha impaktu ba seitór komérsiu hodi hadiak liu tan efisiénsia no integridade.
  • Sei redús konjesaun iha portu sira hodi poupa tempu no osan ba importadór no esportadór sira.
  • Sei hadiak infraestrutura no ekipamentu sira iha fronteira terestre, portu-tasi no aeroportu inkluindu rede de estrada ne’ebé permite asesu ba fasilidades sira ne’e.
  • Kria tiha ona lei promosaun esportasaun foun ida hodi kondús ekonomia ba esportasaun no atrai investidór sira ba objetivu ida ne’e liu husi fasilidade, insentivu, administrasaun dedikada no prosedimentu efisiente sira hodi fasilita esportasaun.
  • Modernizasaun administrasaun tributaria hodi suporta negósiu
     Sistema pagamentu elektróniku tau hamutuk ho sentru de atendimentu tributaria no
    aduaneira sei fasilita diak liu tan negósiu.
     Padraun kontabilístiku internasinál sei fó biban ba negósiu sira hodi halo tranzaksaun no relatóriu ba sira nia empreza kontroladora (empresa mãe) uza regra kontabilístika prátika diak.
     Estrutura tributaria no administrasaun Alfândega modernu sei tulun fornese servisu diak liu tan.
     Sistema IT tributaria foun sei automatiza funsaun sira tributaria nian no fó biban ba
    prenxe dokumentu via elektrónika no asesu portal ba informasaun kontribuente.
     Rekrutamentu funsiunáriu tékniku sira no treinamentu intensivu ba rekursus humanus sei hadi’ak liu tan fornesimentu servisu.

    Reforma Fiskál
     Objetivu husi reforma fiskál maka hadi’ak administrasaun tributaria no administrasaun aduaneira hodi redús kustu ba negósiu, hadi’ak sistema sira no kria estabilidade, efisiénsia, integridade no transparénsia.
     Reforma fiskál dezeñada hodi asegura katak orsamentu estadu sustentável no fó-biban ba fundu petrolíferu hodi fó suporta ba investimentu públiku iha projetu infraestrutura importante sira ne’ebé tulun negósiu no kresimentu ekonómiku ba jerasaun oin mai.

    Reforma tributaria hodi suporta negósiu
     Introdús Impostu Valór Akresentadu (IVA) ida hodi halo Timor-Leste sai zona ida livre husi impostu ba esportasaun no atrai investimentu orientadu ba esportasaun iha seitor manufatura (fábrika), indústria no seitor sira seluk.
     Suporta kriasaun servisu liu husi empregu jenerozu no treinamentu kréditu.
     Enkoraja investimentu iha Timor-Leste liu husi halo mudansa ba estrutura tributária husi sistema fluxo-de-caixa ba prátika padraun kontabilístiku.
     Introdús depresiasaun aselerada no dotasaun-tranzitada ilimitada hodi atria investimentu iha projetu infraestrutura longu-prazu.
     Taxa impostu ki’ik ba rendimentu kompañia no rendimentu pesoal relativamente ba
     rejiaun ASEAN hodi atria investidór no sistema kréditu IVA hodi asegura katak impostu la impede negósiu.
    Reforma ekonómika no komersiál
     Lei alterada foun kompañia nian sei suporta rejistu ba entidade legál sira.
     Lei investimentu privada ida sei fó garantia ba investidór sira nia direitu, tratamentu
    hanesan, direitu asesu ba sistema tribunál, asesu ba propriedade privada, garantia
    kontra espropriasaun, fó posibilidade hodi transfere osan sai ba liur, direitu hodi kontrata traballadór no direitu ba propriedade intelektuál no konfidensialidade.
     Lei kompetisaun ida estabelese daudaun hela ona hodi asegura oportunidade hanesan ba negósiu hotu-hotu.
     Dezenvole daudaun hela lei de falênsia no insolvênsia.

    Seitor prioritáriu ho potensialidade boot atu dezenvolve maka hanesan:
    • Turizmu
    • Agrikultura
    • Pekuária
    • Manufatureira (fábrika)
    • Industria
    • Mina no gas
    • Floresta
    • Peska
    • Mineira