Home » Reforma Fiscal » Facilitasaun Komersiu » Planu forte ba prospriedade economia Imprime pájina
Reforma sira hodi fasilita negósiu
Modernizasaun administrasaun tributaria hodi suporta negósiu
Sistema pagamentu elektróniku tau hamutuk ho sentru de atendimentu tributaria no
aduaneira sei fasilita diak liu tan negósiu.
Padraun kontabilístiku internasinál sei fó biban ba negósiu sira hodi halo tranzaksaun no relatóriu ba sira nia empreza kontroladora (empresa mãe) uza regra kontabilístika prátika diak.
Estrutura tributaria no administrasaun Alfândega modernu sei tulun fornese servisu diak liu tan.
Sistema IT tributaria foun sei automatiza funsaun sira tributaria nian no fó biban ba
prenxe dokumentu via elektrónika no asesu portal ba informasaun kontribuente.
Rekrutamentu funsiunáriu tékniku sira no treinamentu intensivu ba rekursus humanus sei hadi’ak liu tan fornesimentu servisu.
Reforma Fiskál
Objetivu husi reforma fiskál maka hadi’ak administrasaun tributaria no administrasaun aduaneira hodi redús kustu ba negósiu, hadi’ak sistema sira no kria estabilidade, efisiénsia, integridade no transparénsia.
Reforma fiskál dezeñada hodi asegura katak orsamentu estadu sustentável no fó-biban ba fundu petrolíferu hodi fó suporta ba investimentu públiku iha projetu infraestrutura importante sira ne’ebé tulun negósiu no kresimentu ekonómiku ba jerasaun oin mai.
Reforma tributaria hodi suporta negósiu
Introdús Impostu Valór Akresentadu (IVA) ida hodi halo Timor-Leste sai zona ida livre husi impostu ba esportasaun no atrai investimentu orientadu ba esportasaun iha seitor manufatura (fábrika), indústria no seitor sira seluk.
Suporta kriasaun servisu liu husi empregu jenerozu no treinamentu kréditu.
Enkoraja investimentu iha Timor-Leste liu husi halo mudansa ba estrutura tributária husi sistema fluxo-de-caixa ba prátika padraun kontabilístiku.
Introdús depresiasaun aselerada no dotasaun-tranzitada ilimitada hodi atria investimentu iha projetu infraestrutura longu-prazu.
Taxa impostu ki’ik ba rendimentu kompañia no rendimentu pesoal relativamente ba
rejiaun ASEAN hodi atria investidór no sistema kréditu IVA hodi asegura katak impostu la impede negósiu.
Reforma ekonómika no komersiál
Lei alterada foun kompañia nian sei suporta rejistu ba entidade legál sira.
Lei investimentu privada ida sei fó garantia ba investidór sira nia direitu, tratamentu
hanesan, direitu asesu ba sistema tribunál, asesu ba propriedade privada, garantia
kontra espropriasaun, fó posibilidade hodi transfere osan sai ba liur, direitu hodi kontrata traballadór no direitu ba propriedade intelektuál no konfidensialidade.
Lei kompetisaun ida estabelese daudaun hela ona hodi asegura oportunidade hanesan ba negósiu hotu-hotu.
Dezenvole daudaun hela lei de falênsia no insolvênsia.
Seitor prioritáriu ho potensialidade boot atu dezenvolve maka hanesan:
• Turizmu
• Agrikultura
• Pekuária
• Manufatureira (fábrika)
• Industria
• Mina no gas
• Floresta
• Peska
• Mineira