• Lansamentu Publikasaun Estatístika

Home » Anúnsiu » Lansamentu Publikasaun Estatístika Imprime pájina

Lansamentu Publikasaun Estatístika

statistics

Salaun Konferensia REHA, Diresaun Jeral Estatístika (DJE), 22 Fevereiru 2017 – “Ho dadus bele dezenvolve diak liu tan ita nia nasaun” sai hanesan tema geral ba lansamentu publikasaun estatístika iha tinan ida ne’e.

Diresaun Jeral Estatístika (DJE) hala’o lansamentu ba publikasaun dadus estatistika mak henesan tuir mai ne’e: CRVS 2015, Estatístika Krime 2015, Estatístika Komersiu 2015, Timor-Leste en Númerus, Peskiza Atividade Negosiu (BAS), Munisipiu en Númerus no Klasifikasaun Konsumu Individual hare husi Metas (COICOP) ho Klasifikasaun Industria ho Padraun Internasional (CAE – ISIC).Sr. Elias dos Santos Ferreira, Diretor Jeral Estatístika iha nia intervensaun hatete katak, dadus hirak ne’e hotu Diresaun Jeral Estatístika (DJE) rekolha husi instituisaun nebe relevante depois se fahe fila fali benefisiariu sira hodi hatene konaba informasaun relasiona ho publikasaun estatistika ne’ebe iha.

Agora daudaun, Diresaun Jeral Estatístika (DJE) servisu hamutuk ho Ministériu Solidariedade Social (MSS), kolekta hela dadus idiozos nian ne’ebe mak iha hela prosesu hatama dadus, hein katak iha tempu badak bele hetan ona nia rezultadu. Iha parte seluk kolekta mos dadus ba Rekursu Umanus ho nune’e ita bele hatene ita nia Rekursu Umanus hira iha Timor-Leste.

Iha Oportunidade nebe mak iha, S.E. Sr. Helder Lopes, Vice Ministru Finansas hatete katak, objetivu ita halo lansamentu ba publikasaun ne’e mak atu informa fila fali ba ita bo’ot sira, nudar responsavel ne’ebe halo programa ba desenvolvimentu iha rai ida ne’e bele utiliza dadus hirak ne’e hodi melhora programa sira ho diak liu tan. Lansamentu ne’e mos importante ba ita hodi disponibiliza ita atubele lori dadus hirak ne’e ba benefisiariu/ povu hodi hatene sira nia kondisaun no situasaun ho nune’e sira bele partisipa iha prosesu dezenvolvimentu iha nasaun ida ne’e tamba Jerentes no povu hatene idak-idak nia kondisaun.

S.E. Sr. Vice Ministru mos esplika liu tan katak, koleksaun dadus, hakerek relatoriu no halo dizeminasaun ne’e ita halo investimentu bo’ot inklui osan, enerjia no tempu. Wainhira ita halo investimentu ita tenki hetan nia benefisiu. Ohin ita halo lansamentu mai ho razaun fundamental mak hanesan tuir mai ne’e, katak hodi informa fali ba jerentes sira atu bele uza informasaun no dadus hirak ne’e hodi halo programa ka estratéjia bazeia ba evidensia no wainhira ita dezenha programa uza evidensia maka programa ne’e sei sai diak liu no fo benefisiu bo’ot liu tan.

Antes halo lansamentu, governante ne’e subliña ba partisipantes no liu-liu ba DJE katak, halo lansamentu ne’e laos rezultadu servisu too iha ne’e deit maibe DJE tenki esforsu makaas para dizemina relatoriu ne’e hotu ba povu no servisu hamutuk ho linha ministériu, instituisaun estadu, sociedade sivil no entidades sira seluk hodi uza dadus hirak ne’e ba sira nia programa.

Agradese mos ba engaregadu hotu ne’ebe kontribui ona ba prosesu elaborasaun relatoriu hodi fornese dadus ho nune’e disponibiliza DJE bele finaliza dadus hirak ne’e no ohin hodi halo lansamentu.

Hola parte iha lansamentu ne’e mai husi representante instituisaun estadu, UNICEF, UNFPA, WHO, Organizasaun Naun-Govermentais Luta Hamutuk no Lao Hamutuk no mos funsiunariu Diresaun Jeral Estatístika.